Sisemised suguelundid Munasari (ovarium) Munasari on kujult lapik-ovaalne ploomikivi meenutav 4x2x1 cm suurune paarisorgan, mis kaalub ligikaudu 5g. Munasarjal on tubaarne (munajuhapoolne) ja uteriinne (emakapoolne) ots, eesmine e. munasarjakinnistmine serv ja vaba (tagumine) serv, lateraalne ja mediaalne pind. Munasarja ülemine, tubaarne, ots on munajuha kõhtmise otsa lingukujulises haardes ja munasarja kandesideme abil kinnitunud vaagnaõõne külgseinale. See side on kõhukelme kurd, milles kulgevad munasarja veresooned. Munasarja alumine, uteriinne, ots on emakale lähemal ja on sellega ühenduses munasarja-pärissideme abil. Munasarjakinnistmine serv kinnitub munasarjakinnisti, mesovaariumi, abil emaka laisideme tagumisele pinnale. Munasarja vaba serv on kokkupuutes munajuhanarmastega. Puberteediealise tütarlapse munasarja välispind on sile, tuhmi läike ja hallikasroosa värvusega
See temperatuurierinevus on vajalik, et seemnekehad valmiksid. kremasteri refleks – munandikoti ülestõmme keha juurde külma korral Naise suguorganid Sisesed suguorganid ja menstruaaltsükkel Munasarjad (ovarii) Munajuha (tubus) Emakas (uterus) Tupp (vagina) Munasarjad on 3–4 cm pikkused peaaegu mandlikujulised paariselundid, mis asuvad vaagna külgseinte ääres suure ja väikese vaagna piirialal. Veresooned tulevad munasarja laia kandesideme kaudu, millega munasari vaagnaseinale kinnitub. Munasarjade koorel asuvad erineva suurusega ümarad vormid – munafolliikulid. Ümber munaraku asuvate folliikulirakkude paljunemisel ja vedeliku kogunemise tulemusena tekib põieke, Graafi folliikul. See tõuseb munasarja pinnale ja mõne aja pärast lõhkeb, seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. Suguküpsel naisel toimub ovulatsioon umbes iga 28 päeva järel. Mõlemad munasarjad sisaldavad
annaabi.ee 
