13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14. Raudbetooni koostis materjalid ja nende ülesanne liitmaterjalis? 15. Millised raudbetoon detaile kasutatakse ehituses? Postid (läbi ühe või kahe korruse) ja riivid. 16. Millest koosnevad mördid? Koosnevad SIDEAINEST, VESI JA PEENTÄITEMATERJALID. 17. Kuidas mördid jagunevad? MÜÜRIMÖRDID (pannakse kivide vahele seintesse, mis läheb kandeseintesse) ja KROHVIMÖRDID ( pinnakattemördid seinte krohvimiseks, ta peab olema elastne, pindade silumine ja kaitsmine välismõjude eest). 18. Milline vahe on segamördil ja lihtmördil? Lihtmörtidel on ÜKS AINE ja segamörtidel on KAKS AINET. 19. Värsket mörti iseloomustavad omadused? PLASTSUS JA VEE HOIDVUS. 20. Kivistunud mörti iseloomustavad omadused? TUGEVUS JA NAHKEKIVIDEGA. 21. Mörtide seguvahekord? 1:1,5 : 6 (tsement, lubi, liiv). 22
kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega
ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 45. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega
Väljaulatuva sokliga lahendusse on meie kliimas niiskuskahjustuste tekkimise võimalus sisse projekteeritud. Vt. Joonis 2.48, Joonis 2.49. Joonis 2.48 Veelaua laius 10 cm, sokli üleulatus ca 5 cm (vasakul), veelaud puudub. See soodustab alumiste palkide märgumist (paremal) 68 Joonis 2.49 Veelaud on hoonest eemaldunud. Vesi läheb kergelt konstruktsioonide vahele (vasakul). Vee imamine kandeseintesse ei ole takistatud. Ka visuaalselt on märgata, alumised palgid on pehkinud (paremal). Vundamentide kestvuse seisukohalt on probleemsed ka vundamendile liiga lähedal kasvavad puud, vt. Joonis 2.50. Joonis 2.50 Puu kasvab vundamendile liiga lähedal. 69 2.5.3.2 Lahtikaevatud vundamentide uuringu tulemused Uuritud Tallinnas asuvatel puitkorterelamutel olid paekivi ja lubimördiga laotud lintvundamendid
annaabi.ee 
