1. Punktis 1 skitseeritud väljundsignaali kuju. Joonis 1. Väljundsignaal. Emax=233mV Emin=76mV =0.508 2. Punkti 2 andmete põhjal modulaatori väljundsignaali spektri kuju( spektrijoonte sagedus ja amplituud). Spektrikomponentide amplituudid ja sagedused: Moduleeriva signaali sagedus f1=208.8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3. Spektri kandesageduse ja külgribade suhte sõltuvus modulatsioonisügavusest m. Joonis 2. Kandesageduse ja külgribade sõltuvus modulatsioonisügavusest. Järeldus: Muutub ainult Emax. 4. Regul eerisime väljundsignaali spektri pealehe amplituudi nulliks. Joonis 3. Väljundsignaal kui spektri pealeht on 0. 5. Muudame moduleeriva signaali sagedust fsig. Joonis 4. Moduleeritud väljundsignaali spekter
4,5 2,353 4 2,291 3,5 2,222 3 2,139 Tabel 1 Joonis 3 Sagedusmodulaatori Sagedusmodulatsiooni karakteristik 3.) Eemaldasime reguleeritava pinge allikas ning panime tagasi sild J1. Andsime signaaligeneraatorist modulaatori sisendisse 5 kHz sagedusega ja 3 V amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz Kui signaali amplituudi suurendada, siis spekter ka suureneb. Sagedus on pingega võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4.) Asendasime siinuseline signaal 5 kHz sagedusega 3V amplituudiga ristkülikukujulise signaaliga. Salvestasime väljundsignaali spekter. Joonis 5. Väljundsignaali spekterristkülik signaali puhul
väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele. Seda modulatsiooni nimetakse ka nihkesagedusega
levimisaegade põhjal vahekaugused ja seejärel ka uuritava punkti koordinaadid. Telefoniside klassikalises variandis levib helisageduslik elektromagnetlaine (madal- sageduslaine) mööda metalljuhtmeid ühest telefoniaparaadist teiseni. Kaasaegses telefonisides edastatakse kõnesid suurte vahemaade taha klaaskiududest koosneva valguskaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiiltelefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 18
moon. Et vähendada VV võimenduselementide ülekoormust ja hoida helitugevus väljundis võimalikult ühtlane sis.signaali muutumisel, rak. enamikes VV-tes elektroonilise lülitusi, mis vähendavad VV pingevõimendust seda rohkem, mida suurem on sis.signaali tase. Reguleerivaks pingeks kasutat. tavaliselt amplituud-detekteeritud signaali puhul saadud alaliskomponenti, mis on võrdeline detek-teeritava kandesageduse amplituudiga. Modulatsioonisageduslikest komponentidest puhastatakse signaal RC- filtritega, mille ajakonstant võetakse piirides 0,025...0,1sek. See tähendab, et AVR toimiks ka kiire signaali muutuse korral (nt: FEEDINGu tekkimisel). AM-VV-s võib reguleerimispinge võtta detektordioodi väljundilt. Paremaid tulemusi annab eraldi dioodi kasutamine, mis üh. enamasti VSV väljundastme primaarvõnkeringiga
vahekaugused ja seejärel ka uuritava punkti koordinaadid. Telefoniside klassikalises variandis levib helisageduslik elektromagnetlaine (madal- sageduslaine) mööda metalljuhtmeid ühest telefoniaparaadist teiseni. Kaasaegses tele- fonisides edastatakse kõnesid suurte vahemaade taha klaaskiududest koosneva valgus- kaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid 78 (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiil- telefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained
annaabi.ee 
