Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium. Kujunes talupojaseisuset pärit noormeeste õppeasutuseks, lõputunnistuse saamiseks eksamid riigigümnaasiumi juures Uus tõus rahvuslikus liikumises 1894.a kui Aleksander III suri, tuli võimule ta poeg Nikolai II, kes ei olnud nii agar venestuse läbiviija, sellest ajast alates venestus mõnevõrra nõrgenes, aga ei kadunud. Tänu sellele algas uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased. Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F
annaabi.ee 
