kasutatud keskajal ka häbipostina). Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Järva- Jaani õpetajatest on Eestimaa kultuurilukku läinud Chr. Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma "Liivimaa kroonika". Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool. Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga. Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu. Torn ehitati kahe paruni Kuksema ja Orina poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn
Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja 3 meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga. Ruumala püsivus
töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve). Vähem esineb ekstsentrilist tõmmet.
Ümarmaterjalid: Sae- ja ümarmaterjalist saab teha küllalt suuri konstruktsioone, ühendusteks kasutatakse naelu, ogaplaate, polte, tappliiteid jmt. Materjal ise võib olla üsna erineva töötlusastmega, näiteks ümarpuit ainult kooritud. Neid variante kasutatakse rohkem tööstus- ja põllumajandusehitistes ning laohoonetes, kus rohmakas välimus nii häiriv ei ole. Keerukate prussidest sõrestikega saab katta üsna suuri avasid. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. POSTID Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga
3. MÜÜRITÖÖDE MATERJALID JA NENDE OMADUSED. 3.1. KIVID JA PLOKID. Kõik kivid on oma olemuselt haprad materjalid, see tähendab, et osakestevahelised sidemed on nõrgad. Sellised materjalid töötavad üsna hästi survele, kuid halvasti tõmbele. Müüritöödel kasutatakse looduslikke kive ja tehiskive ning plokke. Looduslikke kive kasutatakse kandekonstruktsioonis tänapäeval harva, kuna nendest müüri ladumine on väga töömahukas. Lubjakivi survetugevus on 30 ... 60 MPa, tihedus 1,8 ... 2,6 T/m3. Põhiliselt kasutatavad tehiskivid on a) tellised - silikaattellised, survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3; - savitellised (põletatud), survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3; b) betoonplokid - Columbia-kivi, survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3; c) kergbetoonplokid
annaabi.ee 
