lahustuvus vedelfaasis. Vedelfaasis hästilahustuvad komponendid hoitakse kolonnis kauem kinni, halvemini lahustuvad väljuvad kiiremini. GVK abil saab analüüsida orgaaniliste ainete segusid, kusjuures segu komponendid peavad olema temperatuuridel, mille juures analüüsi teostatakse termiliselt stabiilsed, ka ei tohi nende keemistemperatuur olla liiga kõrge ( <400°C). Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast to s.o. ajast, mille jooksul komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t' R , mille jooksul komponendid hoitakse kinni vedelfaasis. tR = to + t'R Identifitseerimiseks ei kasutata absoluutseid retentsiooniaegu, vaid suhtelisi, mis elimineerivad rea määramise parameetreid (aparatuur, kolonni mõõtmed, gaasi kiirus jt). Retentsiooniindeks sõltub vaid vedelfaasist ja kolonni temperatuurist. Laiade keemispiiridega segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri
(t R ( z +1)-t Rz )·(t R ( z+ 2)-t R ( z +1) ) t 0=t R (z +1)- t R ( z +2)-t R ( z+1 )-(t R ( z +1)-t Rz) ( 3,176-2,465 ) · ( 4,897-3,176 ) 1,22363 t 0=3,176- =3,176- =¿ 1,965 min 4,897-3,176-( 3,176-2,465 ) 1,01 Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast t0 s.o. ajast, mille jooksul komponendid liiguvad kandegaasis ja parandatud retentsiooniajast t'R, mille jooksul komponendid hoitakse kinni ' vedelfaasis. t R=t 0 +t R t 'R 1=t R 1-t 0 =¿ 6,515-1,965= 4,550 min ' t R 2=t R 2-t 0=¿ 8,660-1,965= 6,695 min Mahtuvustegur on piigi asukoha mõõduks kromatogrammil, ta on antud tingimustes antud ühendile konstantne. Leian mahtuvusteguri ehk retentsiooni faktori k' piikidele 1. segu t R -t 0 puhul: k'=
annaabi.ee 
