• Ei vaja – hernes, uba Viljapuud Mulla happesuse suhtes on tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku ja reeglina sel aastal täiendavalt ei väetata. Järgnevatel aastatel antakse orgaanilised väetised viljakatel muldadel 2…3 aasta tagant, väheviljakatsel muldadel aga igal aastal. Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood (ettevalmistus jätgmiseks saagiaastaks). Viljapuude väetamisel võib praktiseerida sügavväetamist. Marjakultuurid Kõige tundlikum mulla happesuse suhtes on must sõstar, siis vaarikas ja punane sõstar, kõige vähem tundlikumad on maasikas ja karusmari Sõstrad ja karusmari Rajamisel antakse väetisi istutusauku vaid väheviljakatel muldadel ja koduaias. Esimesel
(Mägi, Niiberg 1999). Viljapuude istutusaugu täitemullale soovitatakse segada juurde 10 kg komposti või kõdusõnnikut, 70 g kaalisoola, 150 g superfosfaati ning raskematel muldadel juurdumise soodustamiseks anda suuremaid väetiskoguseid. Leetunud muldadel soovitatakse 60 cm sügavusse istutusauku anda 400 g superfosfaati või 600 g fosfaadijahu, 400 g puutuhka või 60 g kaalisoola või 50 g kaaliumkloriidi ning 300...400 g lupja. (Jaama, A., Jaama, E. 1990) Kandeealises ploomiaias antakse väetised kogu aia pinnale. Igal aastal tuleb anda ühele ruutmeetrile keskmiselt 2-3 kg sõnnikut või komposti ja 10-12 g NPK- väetisi. Kui mineraaläetised antakse näiteks 10-12 % toimesisaldusega liitväetisena, tuleks seda anda 1 m2 kohta 100-120 g. Kui ploomipuu saaks on 40-50 kg puu kohta (või enamgi), tuleb eeltoodud väetisekogust kahekordistada.Pealtväetistena antavate mineraallämmastikväetiste mõju kiirendamiseks on otstarbekohane need enne vees lahustada
annaabi.ee 
