soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustust ei saa arvestada soojustuse hulka. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu- ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke. On oluline, et koormust kandavad konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis on altid kõdunemisele ja mädanemisele. Tarindsoojustusega katuslaed kandetarind ühtlasi soojustuskihiks. Põhilisteks soojustus ja kandelementideks on boorbetoon või mitmekihilised paneelid. Reeglina puudub sees pool aurutõke. Talveperioodil katusesse kogunenud niiskus peab välja kuivama kevadel. Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide korral
.............................. Sissejuhatus Eestis leidub kuni 222 linnuliiki, millest 24 kuulub röövlindude hulka. Suurimaid ja võimsamaid röövlinde, kes tegutsevad päeval, kutsutakse kotkasteks. Eestis leidub kotkaid 6 liigist: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas. Must-toonekurg sarnaneb oma elupaiga valiku ning ohustatuse poolest kotkastega, mis tõttu aegajalt leiame materjali, kus käsitletakse teda koos kotkastega. ,,Kotka" nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust. Eesti kotkaste õitseaeg jääb sajandite taha ning kotkaste luid on leitud isegi mesoliitilistest asupaikadest. Tsaariajal hävitatud palju kotkasteliike, mille tõttu 1920.a. olid Eesti kotkaliigid väga haruldased. 1957.a. jõustus kotkastele loodukaitseseadus. Merikotkas