v Ajavahemikus juuli 2002 kuni juuni 2005 osalesid terrorismivastasel operatsioonil "Kestev vabadus" päästeameti eridemineerijad koos pommikoertega. v NATO raames on Eesti üksused Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003. Eestlased Afganistanis v Alates 2011. aasta augustist teenib Euroopa Liidu politseimissioonil 3 Eesti tsiviilpolitseinikku. v 2011.a septembris lõppes aasta kestnud Eesti politseinike lähetus Kandahari, kus viibiti NATO väljaõppe missiooni raames. v Uus neljaliikmeline meeskond läks sarnasele missioonile 2012.a alguses. v Mitmed eestlased on leidnud võimalusi töötamiseks ISAFis või muul moel julgeoleku sektoris. v Kokku on eestlaskonda kogu riigis pea 200, Kabulis on hinnanguliselt eestlasi 15 ringis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kaitseminister Yazov 40. armeele käsu kokkulepet rikkuda ja rünnata mudžahiidide positsioone. • 3 päeva kestnud rünnakutes hukkus 600 mudžahiidi ja suur hulk tsiviilelanikke • Hiljem ründasid mudžahiidid pidevalt nõukogude konvoisid ja tulistasid alla nende helikoptereid • https:// www.youtube.com/watch?v=V0lWUpcQO24 • Sõjas hukkus kokku ~1,5 miljonit tsiviilisikut ja mudžahiidi • Lisaks nendele hukkus ~15 000 NSVL sõdurit • Afganistani suuruselt teise linna Kandahari elanike arv vähenes 175 000 inimese võrra • Maamiinideg tõttu hukkus 25 000 afgaani, sõja lõppedes oli maa sees veel ~10-15 miljonit miini • 3-4% afgaanidest sandistati • Laste surevus tõusis 31% peale, 68% ellujäänud lastest kannatas vigastuste käes • 5-10 miljonit elanikku põgenes riigist – Afganistani rahvaarv vähenes kolmandiku võrra • Juba enne sõda oli Afganistan üks vaesemaid riike maailmas. Peale sõda kukkus Afganistan
Kindlalt võib aga öelda seda, et 2001. aasta septembris purunesid paljud illusioonid ja et Ameerika väljub kriisist kindlasti muutunud riigina. Sõda terrorismi vastu Vastuseks 11. septembri terrorirünnakutele alustasid 7. oktoobril Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia õhuväed pommitamist Talibani (tõlkes ,,üliõpilased") valitsuse ja al-Qaeda terroristide laagritele Afganistanis. Taliban, mille tuumik koosneb umbes kolmekümnest Kandahari linna usukooli tundegist, on sunniitide poliitiline rühmitus, mis on juhtinud Afganistani 1996. aastast saati. Pommitamine jätkus igapäevaselt ja pärast kahekuulist Ameerika lennukite ning NATO maavägede survet vajus 9. detsembril Talibani reziim kokku. Kahjuks ei jäänud see Talibani viimaseks sõnaks ning juba mõne aasta pärast rühmitus reorganiseerus, et taastada Afganistanis oma reziim. 2002. aasta märtsis jätkus Ameerika
sõjaväebaas Kandaharis (koduks Talibani juhile Mullah Omarile). Kell 17.00(UTC) kinnitas George Bush rünnakuid, lisades, et toidu, ravimite ja abivahenditega toetatakse kohalike elanikke. Ööl vastu 12.novembrit algas ulatuslikum lahingutegevus pealinnas Kabul, mis lõppes alles hommikul. Selleks ajaks oli linn purustatud ning Talibani väed olid lahkunud. Linn oli nüüd NATO ja Ameerika käes. 24 tunni jooksul olid alistunud enamik piirkondi, vaid Kandahari alistumine võttis kauem aega. Sõja peamine eesmärk oli tabada Osama bin Laden, teha lõpp al Qaeda tegevusele ning panna piir Talibani võimule, mis toetas terroristliku tegevust. Talibani võimule suudeti piir panna, kuid ainult alguses, sest peale Iraagi sõja alustamist, hoogustus Talibani tegevus jälle. Alustati terroristide värbamisega Pakistani piiriäärsetest küladest ning nende koolitamisega. Kogu rühmitus restruktureeriti ning nendest sai väga
annaabi.ee 
