aastal loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda ,,Sprenk-Läte". Avaldas raamatud ,,Kunstlaulust ja Solfeggio" (1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Looming Põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio"). Läte on kirjutanud ka viis kantaati, orkestriavamängu ,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti (1902), klaveri- ja viiulipalu. Varasema loomingu moodustavad lühikesed, lihtsa meloodia ja harmooniaga salmilaulud. Mitmed 1880
persoonid,tõsidus,instrumentaalmuusika,huumorikas. Bachi teadaolev pärand siseldas 500 teost,oalju käsikirjade kaudu,muusika jagub kõikidesse zanritesse või ooperid.Vokaalmuusikas domineerivad vaimulikud suurvormid.Jõuluoratoorium maailmakuulus.Missasid on 5,4 lühikesed,aga tuntuim h-moll on 24 osa.Valminud passioone 2-Matteuse ja Johannese. Kandaate on Bachil kõige arvukamalt,umb 220,vaid 20 neist on ilmalikud:kohvikandaat,talupojakandaat,jahikandaat,ülejäänud kõik vaimulikud kandaadid:6 motetti. Instrumentaallooming on kõige arvukam:6 Brandenburgi kontserti,6 inglise süiti,6 prantsuse süiti,erinevatele soolopillidele 17 kontserti ja arvukalt sonaate.Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks.Enne teda kasutati puhast häälestamist,klavituuril oli noontide vahe suurem või väiksem kui pool tooni
Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15. Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade. Zanrid: soololaulud, orelisonaat, orkestriteosed, prelüüdid tsellole, ja orkestrile, loorilaulud, sümfooniad, oratooriumid,
Selle süsteemi peamine pluss on selgus ja lihtsus, kuid miinusteks see, et annab eelised juhtivatele suurparteidele, ning kaotsiläinud hääled, st need, kes eelistasid kaotanud kandidaate või parteisid. Proportsionaalne valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks partei, kes kogub 7% valijate häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Valimisringkonnad on mitmemandaadilised. Kandaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakonda kui üht või teist isikut. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaadid tõusevad nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pöös parlamenti valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pööseb
annaabi.ee 
