(maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2. Nanga Parbat 8216 m 3. Nanda Devi 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra 2960 km 2. Ganges 2700 km 3. Godavari 1448 km India impordib: Naftat Mehaanilisi masinaid Rauda ja terast Keemiatooteid Veondusseadmeid India ekspordib: Kalliskive ja väärisehteid Insenerivarustust Tekstiili Nahka Teed Kasutatud kirjandus: 1. Googli otsing.
India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat · Mehaanilisi masinaid · Rauda ja terast · Keemiatooteid · Veondusseadmeid India ekspordib: · Kalliskive ja väärisehteid · Insenerivarustust · Tekstiili · Nahka · Teed Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.ht m www
Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. (3;5;7;8) 1.3. Looduslikud tingimused India kliima varieerub troopilisest mussoonist lõunas parasvöötmeni põhjas. Põhja-Indias on nii kuivad mäed kui ka järved ja metsad. Läänes asuvad India parimad rannad ning kasvavad lopsakad vihmametsad. India poolsaare tipus kohtuvad kolm ookeani. Lõunas on kõrged lavamaad (Dekaani kiltmaa); põhjas Himaalaja, mis eraldab India Hiinast. India kõrgeim punkt on Kanchenjunga (8,598 m). Kuumal aastaajal võib temperatuur tõusta riigi põhjaosas kuni 40 °C- ni. Mussoonvihmad algavad juunis ja lõppevad septembris või oktoobris. Jahedal aastaajal on keskmine temperatuur põhjaosas 10-15 °C ja ilm põhiliselt kuiv. Lõunaosas ei ole ilmastik nii muutlik. Chennais on alati palav. Keskmine temperatuur kõigub 24 °C-st jaanuaris kuni 32 °C-ni mais ja juunis. Loodusohtudena võivad esineda põuad, üleujutused, äikesetormid, maavärinad. (1;5;6)
annaabi.ee 
