Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad
loomade ja lindude liha, sisiseelundid, ajud, nahk ning hüübinud veri, hai uimed, pääsukeste pesad jne. Tavaline hiina söök koosneb aga peamiselt kohalikest andidest, riisist ja nuudlitest. (Masso, 1975) Piima, kohupiima ja juustu, võid ning margariini Hiinas üldiselt ei tarvitata. Need kuuluvad ainult laste ning haigete dieeti ja süüakse euroopastunud aladel, näiteks Peking. Rasvainetest on peamised maapähkliõli, sea- ja kanarasv. Aedviljade valik on rikkalik. Meil tuntute kõrval esineb rohkesti subtroopilisi ja troopilisi puuvilju, bataate ja pähkleid. Süüakse bambuse- ja oavõrseid, rõika- ja rediselehti. Maitseaineid lisatakse toitudele lõunapoolsetel aladel rohkem kui põhjarajoonides. Tähtsamad neist on sojakaste, ingverijuur ning mitmete 11 vürtside segud. Rohkesti kasutatakse sibulaid, küüslauku ja porrulauku ning
annaabi.ee 
