Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kanamori" - 3 õppematerjali

Aasia tsunami 2004
15
ppt

Aasia tsunami 2004

Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s your chance!

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
Looduskatastroofid
16
doc

Looduskatastroofid

Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami- hoiatustest osutunud ennatlikeks. 2004. aasta India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin oli maavärin, mis leidis aset 26. detsembril 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (kell 7:58:53 kohaliku aja järgi). Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi Kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin pärast 9,2-magnituudist suure reede maavärinat 1964, mille kese oli Alaska lähedal, ning võimsuselt neljas alates 1900. aastast. Maavärin tekitas tsunami (LISA3), mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri Lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Somaaliasse, mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
Liha töötlemine
1168
pdf

Liha töötlemine

A. Schreiber and K. W. Töpfer, R., V. Matzeit, B. Gronenborn, J. Schell, and Bög. Berlin: Bundesinstitut für gesundheitlichen H.–H. Steinbiss. 1987. Nucleic Acids Research Verbraucherschutz und Veterinärmedizin (BgVV). 15:5890. Wurz, A., H. Rüggeberg, P. Broadmann, H. U. Toyota, A., H. Akiyama, M. Sugimura, T. Watanabe, Waiblinger, and K. Pietsch. 1998. Deuts Lebensm H. Kikuchi, H. Kanamori, A. Hino, M. Esaka, and Rund 94:159–161. T. Maitani. 2006. Bioscience, Biotechnology, and Wurz, A., A. Bluth, P. Zeltz, C. Pfeifer, and R. Willmund. Biochemistry 70:821–827. 1999. Food Control 10:385–389. Trifa, Y., and D. Zhang. 2004. Journal of Agricultural Xu, J., H. Miao, H. Wu, W. Huang, R. Tang, M. Qiu, J. Food Chemistry 52:1044–1048. Wen, S. Zhu, and Y. Li. 2006. Biosens Bioelectron

Keeled → Inglise keel
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun