teatavaks, et Goldstein koos kurjade kaaslastega haub koos vaenlaste, Ida-Aasiaga, õelaid plaane. Üle kogu Platsi kõlasid raevukad hüüded. Justkui ühes hingates asus rahvas plakateid seintelt maha rebima. Surusime end seltsimeestega lähima plakati poole. Kahjuks, oli plakat juba seinalt rebitud, kuid igaühele jäi siiski midagi käristada. Iga kui viimne paberitükk sai jalge alla tambitud. Hiljem samal õhtul koju jalutades oli veel tänavalgi neid plakatilipakaid näha. Kanalisatsiooniauku oli kinni jäänud üks kuldselt helklev lipik. Sama tooni, mis kõikjal hirmu külvavatel plakatitel Goldsteini juuksed. Tülgastus täitis mu südame ja sülitasin sellele jõledale lipikule. Süda oli püha viha täis. Õhtul toimus ühe vihkamise minuti asemel kaks. 6. november 1984. Artikkel "Võitlus Euraasia vastu jätkub!" kustudada kõikidest allikatest.
Aias on ka kaks kasvuhoonet, millest üks on uuem ja plastikust, teine vanem ning tehtud klaasist. Plastikust kasvuhoones kasvatatakse kurke ning klaasist kasvuhoones tomateid,paprikat ja viinamarju. Teedel puuduvad teekatted. Ukse ees on trepp, mis on tehtud betoonist, käsipuud on puust ja betoon on kaetud kiviplaatidega. Terrasse pole. Kommunikatsoonid: aia taga lõuna pool on elektriliinid. Telekommunikatsioon tuleb elektriliinide kaudu. Veevärk tuleb kaevust. Kanalistatsioon läheb kanalisatsiooniauku, mis asub lõuna poolses küljes värava juures. Vaated: Kujundatava ala olulisem punkt on maja ees. Sealt on vaade majale ja viljapuudele ning haritavale maale. Majast lõuna, lääne ja ida suunas on vaated kortermajadele. Majast põhja poole on vaade tagaaiale ja pargile. Olemasolevad funktisoonid: ala kasutatakse viljade kasvatamseks, lapsed kasutavad ala mängimiseks, täiskavanud inimesed kasutavad jalutamiseks, lillede kasvatamiseks, töötamiseks ja suvel värkse õhu
tegelema maa tervendamise kui ühise hüvega. Ökorevolutsiooni võimalike piirjoonte visandamisel rõhutab Rasmussen vajadust hüve soodustava majanduse järele, et esmased üldised hüved- maa, õhk, tuli, vesi, valgus - oleksid ühise hüve eeltingimused, mis tagaksid selle hüve nii inimkonna, kui muude olendite praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Me elame ajal, kui hüvesid kaubastatakse, kui loodust ja atmosfääri koheldakse endiselt liiga sageli kui kanalisatsiooniauku või kui ressurssi, millel pole mingit väärtust ega hinda. Enamik maailma riike ei ole veel kindlaks määranud süsinikdioksiidiga saastamise hinda. Tööstusettevõtetel lubatakse fossiilseid kütuseid põletada ilma tekkiva saastumise tagajärgrde eest maksmata. Mittesäästev areng ohustab vaeste inimeste elatusallikaid. Piiblis õpetav majanduspõhimõte on ’’kõigile piisavalt’’ ning selle aluseks on kõigile ühiseks hüveks antud asjade jagamine(1 Ms 16)