närilistest. See on tugev ja energiline kiskja ning tema rünnaku eest ei ole kaitstud ükski väikeimetaja, kaasa arvatud jänesed. Mustjalgtuhkur : Nii nagu peaaegu kõigil kärplastel, on ka tuhkrul paar pärakunäärmeid, mis sünteesivad tugevalõhnalist nõret. Näärmed hakkavad funktsioneerima juba pooleteist-kahe kuu vanuses. Rahva seas peetakse tuhkrut kõige haisvamaks loomaks; tänaseni räägitakse külades väljamõeldisi selle kohta, kuidas metsik tuhkur tungib kanalasse ja korraldab seal "haisurünnaku", mille peale kanad õrrelt maha kukuvad. Tegelikkuses eritab tuhkur nõret vaid erandjuhtudel tugeva ehmatuse või ärrituse korral, kusjuures tema lõhn on siberi kärbi (kolonok), kärbi või ameerika naaritsa nõre lõhnast tunduvalt nõrgem. Tuhkru põhivärvus on pruun või mustjaspruun, kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusega. Kõht on peaaegu täielikult tumepruun. Mask teeb metsiku tuhkru
päevas sööta: 5,6 /42= 130g päevane juurdekasv: 2,8/42= 67g broilerite söödahind 480/t emastele kulus sööta : 5 *47 ja isastele 47* 5,6 240 maksab soot kogukulud: soda maksumus *0,7 linnu sööda maksumus: kogukulud/ lindude arvuga 13. Haudemuande tootmine, haudereziim. Peamine haudemunade korjamise aeg on hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Hautamiseks ettenähtud munad ei või nakkusohu tõttu jääda kanalasse seisma. Juba munade korjamise ajal tuleb haudeks sobivad munad panna eraldi ning viia pooleteise tunni jooksul desinfitseerimisele. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist
annaabi.ee 
