Arhipellaagi vee-elustik on segu Põhja-Atlandi, Vahemere ja endeemsetest liikidest. Populaarseimad kalad on haid, raid ja erinevad korallriffide kalaliigid, muuhulgas käsnad, molluskid, krabid ja meritähed. Saarestiku rannikuvetes leidub viit eri liiki merekilpkonni. Kanaari saartele on rajatud neli rahvusparki, millest kaks on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. 3.7 Majandus Kanaari saarte peamine sissetuleku allikas on turism, mis moodustab 32% SKT-st. Kanaare külastab aastas rohkem kui 12 miljonit turisti. Ligikaudu 20% sisemajanduse kogutoodangust moodustab põllumajandussaaduste, peamiselt banaanid ja tubakas, eksport Euroopasse ja Ameerikasse. Samuti eksporditakse mitmeid köögivilju, puuvilju ja mandleid. 3.7.1 Turism Hea kliima, ilus loodus ja kaunid rannad teevad Kanaari saartest populaarse turismipiirkonna, mida külastab aastas üle 12 miljoni turisti. Kõige suurem turismisihtkoht on Tenerife, millele
U-M eripäraks on hirvekasvatus. Teraviljakasvatus ei rahulda siseturu vajadusi ja seda imporditakse Austraaliast. Kasvatatakse ka kartulit, köögi- ja puuvilju. Tähtis koht on ka puuviljakonservide- ja veinitööstusel. Püütakse kala ja limuseid. SKT elaniku kohta on 22 500 USD ja 68,4% moodustab teenindus, 27,3% tööstus ning 4,3% põllumajandus. Hispaania Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopas ja hõlmab 85% Pürenee poolsaarest. Hõlmab veel Baleaare, Kanaare ja teisi väiksemaid saari. Piir on Prantsusmaaga, Andorraga, Portugali, Maroko ja Gibraltariga. Pindala on 504 782 km2, rahvaarv 44 351 200 elanikku (2006). Pealinn on üle 3 miljoni elanikuga Madrid. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks (jagunevad omakorda 50 provintsiks) ja 2 autonoomset linna. Riigikeeleks on hispaania keel, piirkonniti ka katalaani, galeegi ja baski. Rahaühikuks euro. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga