sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala eitaja, ka siis peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladiino keeli. Heeabrea keel on omakorda semiidi keelte kanaani rühma kuuluv keel. Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud. Pärast lahkumist iidsest Israeli alast, sai ivriidist pühakirjade keel. Jidisi ehk Jidis kuulub germaani keelte hulka. Selle keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. Ladino keel kuulub romaani keele hulka, täpsemalt ibeeri-romaani keelte allrühma hulka. Kirjas kasutab nagu ka Jidis heebrea keelt. Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem
Semiidi keelad on väga kaashääliku rohked leitigi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde. Kujuneski 22 kaashäälikut koosnev tähestik. See oli lihtsam , kergemini omandatav, nii sai kirjutamine ja lugemine võimalikuks ka laiemale ühiskonnale. · Juba varakult lõid Kreeklased selle põhjal ka oma alfabeedi. HEEBREALASED JA ISRAELI RIIK · Kanaani lõunaosas elasid Semiidi soost rändkasvatajad 2 aastatuhandel eKr. · Juutide esivanemad · Pärimuse järgi on nende esiisa Aabraham tulnud Kaananisse Mesopotaamiast. · Aastatuhande keskpaiku sattus osa heebrealasi , iisraellasi Egpitusesse. · 13.saj lahkusid iisreallased oma juhi Mooosese eestvõttel Egiptusest pöördusid tagasi Kaananimaale. · 10.saj algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik
annaabi.ee 
