37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine. 38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid. 39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 40. Rõngusside (Annelida) ja lülijalgsete (Arthropoda) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 41. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest. 42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus. 43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest. 44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47
veeputukate söömisel. 23. Magevee ümarusse (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad Hydromermis grandis, H. contorta, Bathymermis longissima, Gastromermis inferios: elavad enamasti mageveekogu põhjakihis; mitme cm pikkused, peene silinderja kehaga valged, kollased või lillakad, tõmbuvad rõngasse. Nugivad putukates, väljuvad alles täiskasvanuna ja ainult sigimiseks, siis enam ei toitu. 24. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus Kummarloomade ehitus: Loomik peekri kujuline, tolle servas kombitsad, mille ripsmed suunavad vett keskelt eemale. Suu ja pärak mõlemad keset kombitsaid, vars kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Eluviis: Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes.
annaabi.ee 
