N: Sõna võtsid: S. Seelik kritiseeris reservide kasutamise kava A. King tutvustas põhivara müügi võimalusi Protokolli vorming Sõnavõttude järel protokollitakse vastu-võetud otsus(ed). Kui otsuses on iseloomult erinevaid küsimusi, jaotatakse otsus punktideks. Otsuse punktid nummerdatakse nii, et päevakorrapunkti number kajastuks ka otsuse numbris. N: OTSUSTATI: 1.1 Finantsjuht M.Kallasel leida täiendavaid võimalusi eelarve täitmiseks 1.2 Juhatuse esimehel T. Kampsunil esitada täiendatud eelarveprojekt nõukogule seisukoha võtmiseks Protokolli vorming Allkirjad Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. N: (allkiri) (allkiri) Toomas Kampsun Marika Mantel koosoleku juhataja protokollija Protokolli vorming Protokolli lisad Protokolli lisadele viidatakse tekstis vastava otsusepunkti järel. Kõik protokollile lisatavad dokumendid
Ajaloolased on seisukohal , et tegelikult leiutati arankampsun oma praegu tuntud kujul 20. sajandi alguses ettevõtlike naiste poolt eelkõige müügi eesmärgil. Jämedam lõng ning lihtsam konstruktsioon võeti kasutusele töömahu vähendamiseks ja tootluse suurendamiseks. Legendid Tuntuim arankampsunitega seotud legend räägib, et igal perel olid välja kujunenud oma mustrikombinatsioonid ja nende paigutus kampsunil, nii et uppunud meremeest sai tema kampsuni abil identifitseerida. Selle legendi aluseks arvatakse olevat J. M. Synge'i 1904. aastal kirjutatud näidend Riders to the Sea ("Ratsanikud merre"), milles uppunu isik tehakse kindlaks käsitsi kootud riideesemete järgi. Tegelikult on näidendis mainitud ja identifitseerimiseks kasutatav ese lihtne sokk, mille kuduja ära tunneb silmade arvu ja kudumisel tehtud vea tõttu. Tõendid perekondlike mustrite süsteemse kasutamise kohta puuduvad
annaabi.ee 
