Kolmeteistkümnes peatükk Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just lakitud laega verandal flöödimängu. Jaak kartis Riksi uhket riietust nähes, et nüüd saab poiss Virvega paremini läbi ning tema suhe neiuga on ohus. Peagi sai ta aga kinnitust, et see pole nii. Jaak laenas Riksilt Kampmanni neljandat köidet. Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane
37). Lisaks avaldas Kunder Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus ja mujalgi arvukalt looduskaitselisi ja loodusteadust populariseerivaid kirjutisi. Uue põlvkonna õpikuautorite esindaja Mihkel Kampmaa (1905) seos- tas loodusetundmise juba otseselt kodukoha ja laiemalt kodumaa tundmaõppimise ning seega patriootilise kasvatusega. Eesti vanema loodusteadusliku õppekirjanduse uurija Vello Paatsi kirjutab: "Rahva- koolis sisendavad looduse kaitsmise vajadust M. Kampmanni luge- mikud, mis kõnelevad puude rikkumisest, lindude kaitsmisest, taunivad loomade piinamist, räägivad lindude kasulikkusest, loomakaitseseltsi- dest ja nende tegevusest, looduserikkujale seadustega ettenähtud karis- tustest" (Paatsi 2003: 144). Nagu Jakobsoni lugemik, ei toiminud ka Kampmaa õpik mitte ainult kooliraamatuna, vaid teosena, millest loetu jäi paljudele taluinimestele ainsaks kokkupuuteks nii looduskirjan- dusega kui kirjandusega üldse
annaabi.ee 
