Binet kartis lausa, et IQ mõõtmine võib lapse jaoks tähendada, et talle omistatakse igaveseks ,,diagnoos rumal", seejuures mõjutades negatiivselt tema haridust ja toimetulekut (ibid.). 1905. aastal välja antud skaala panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks. See koosnes 30 testist, mis olid reastatud raskusastme järgi. Esimene neist nägi ette, et laps jälgiks silmadega põlevat tikku (Reynolds & Kamphaus, 1990, lk 5). Testide liigid Tänapäeval eristatakse üldise vaimse võimekuse, spetsiifiliste võimete ning oskuste ja teadmiste teste (Allik jt., 2002, lk 205). Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel personalivaliku ja akadeemilise õppe juures, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifilsite
Neue Pank, Anxiety, and Folge Nr.31. Fer-dinand Enke Verlag. Stuttgart. Their Disorders. New York, Oxford: Oxford Kendall, P. C, & Ronan, K. R., 1990. Assessment of childrerTs University anxieties, fears, and phobias: Cognitive-behavioral Press models and methods. In C. R. Reynolds and R. W. Maurer, A., 1965. What children fear. The Journal of Genetic Kamphaus (Eds.), Handbook of psychological and Psychology, 106,pp265-277 McDougall, J. 1989. The Theatres educational assessment of children. pp223-244. NY: of the Body. New York, London: Guilford Press, New York, London, Norton Muris P., Merckelbach H., 2000. Fears, King N.J., Gullone E., Ollendick T.H., 1998. Etiology of worries, and scary dreams
annaabi.ee 
