Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv. Ristvõlv moodustub kahest risti asetatud silindevõlvist. transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. 8. Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid! Cluny klooster, Püha Markuse kirik Veneetsias. 9.Mis on kampaniil? Nimeta kampaniil, mida hakati ehitama 1173.aastal, mis on sellele kampaniilile iseloomulikku? Mida teadustati selle kampaniili kohta 2008.aastal? Kampaniil (itaalia keeles campanile) on peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast campana('kirikukell'). Siis hakati ehitama Pisa torni. Tornile on iseloomulik, et seda taheti ehitada küll otse, ent see vajus viltu. 2008. aastal teadustati, et see ei olegi maailma kõige viltusem torn, selle tiitli sai hoopis Hollandis Bedumi linnas asuv Walfriduse torn. 10
Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika. Neobaroki mõisahoonetele on iseloomulik pompöössus nii seest kui väljast. Interjöörides on
"Laul rõõmust", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Enn Vetemaa) "Kaks eesti runolaulu" kahele mezzosopranile ja klaverile (rahvaluule, seadnud Jaan Kaplinski) 1975 "Isuri eepos", kümme laulu segakoorile (rahvaluule; seadnud A. Laanest) "Naistelaulud", põimik regivärsilistest rahvalauludest mezzosopranile ja naiskoorile (rahvaluule; libreto Jaan Kaplinski) 1976 "Põhja-vene bõliina" meeskoorile (rahvaluule) 1977 "Hääled Tammsaare karjapõlvest" tenorile, meeskoorile, kampaniilile, lehmakellale, kuljustele ja fonogrammile 1978 "Bulgaaria triptühhon", tsükkel segakoorile (E. Bagrjana) "Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) "Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep) 1979 "Ingerimaa õhtud", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule) "Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile
annaabi.ee 
