Pisa torn Pisa Torn asub Itaalias Pisa linnas Pisa torn(itaalia keeles La Torre di Pisa) on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on mõeldud kellatorniks ehk kampaniiliks. See asub otse Pisa katedraali taga ja on üks kolmest vanimast Pisa Katedraali Väljakul baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178).Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku. Ehitus töid jätkati alles 1272
· Veneetsia on üks Itaalia suurimaid sadamaid ja tähtsaimaid turismilinnu. · Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu liiklemine ajaloolises linnas toimub jalgsi või veesõidukitel · Tänavate aset täidavad Veneetsias suures osas kanalid. Neid on üle 100, kõige pikem (3,8 km) Veneetsia Pisa torn · Pisa on linn ja ühtlasi vald Itaalias Toscana maako nnas, Pisa provintsi halduskeskus. · Pisa torn, mis oli mõeldud toomkiriku kampaniiliks. · Torni ehitamist alustati 1173. Torn hakkas tänu aluspinna ebakindlusele viltu vajuma juba ehitamise ajal. Ehitus valmis 1350. Tänan kuulamast!
Mõnikord tõid tõstepaneelid ja -luugid loomad, gladiaatorid ning dekoratsioonid välja otse lava alt. Colosseumi ülaserva küljest sirutus laiali päikesepuri, mis pakkus vaatajatele varju päikese eest. Colosseum avati 80. aasta suvel 100 päevaste pidustustega. Pisa torn Pisa torn oli algul mõeldud toomkiriku kampaniiliks. Torni ehitamist alustati juba 1173. Torn hakkas tänu aluspinna ebakindlusele viltu vajuma juba ehitamise ajal. Ehitus valmis alles 1350. Tituse võidukaar Kui 1806. aastal töid alustati, pidi see triumfikaar ülistama Napoleoni vägede sissemarssi Milanosse. 1813 tööd katkesid kuna Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja varsti pidi ka troonist loobuma
kampaniil. Romaani kunst Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli arhitektuur. Siit algabki keskaja ehituskunsti hiilgav peatükk. Eriti tähtsal kohal oli keskajal sakraalarhitektuur. Romaani stiilile kõige olulisemad elemendid: ümarkaared, suhteliselt paksud seinad. Kasutati silindervõlve ja ristvõlve. Kõige vanemad basiilikad olid ilma kellatornita. Kellatorn ehitati eraldi kiriku kõrvale ja seda nimetati kampaniiliks (Pisa torn). Kõik kirikud ehitati alati ida-lääne suunda. Peaportaal asub läänes ja kõige püham koht (altar) idas. Kölni katedraal Marie Laachi kirik Püha Markuse katedraal Vaata LK 105 Skulptuur: Skulptuur oli arhitektuuri osa. Ei olnud eraldi kunstiliik. Ehitisi kaunistati põhiliselt reljeefidega- sees näiteks piilarite kapiteele ja baase, väljas peamiselt portaale ja läänefassaadi. Reljeefidest kujundati mõnikord suuri kompositsioone, mis olid jutustava
annaabi.ee 
