Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas. Varbola linnus- On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati. Kammkeraamika- mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked. Selle keraamikaliigi järgi on nimetatud arheoloogiline kultuur: kammkeraamika kultuuri. Eesti alale jõudis kammkeraamika neoliitikumi lõpus ehk III aastatuhandel eKr Koera kodustamine- Koer on üks vanemaid koduloomi. Vanema kiviaja inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. Jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem
Sellise mustriga moodustati mitmesuguseid triipe ja kuuseoksamustrit, mis paigutus nõul harilikult rühmadena. Savinõud olid paksuseinalised, ent kehvasti põletatud. Selline keraamika levis Vahemere kirdekaldal, Aadria mere ääres, aga ka Maltal, Sardiinias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja Hispaania idaosas. Ka selline keraamika levis laialt tänu ulatuslikule kaubandusele. 9 Aadria mere rannikul kasutati ka kammtempliga või lihtsalt küüntega ornamenteeritud keraamikat (tempelkeraamika). Pidev kaubitsemine suhteliselt suur kultuuriline ühtsus laial alal. Elati suhteliselt liikuvalt. Majandus põhines karjakasvatusel, peamiselt kitsed, lambad, aga ka sead, veised. Põllunduse aluseks oli oder. Jätkuvalt peeti ka jahti. Valitses laibamatus, surnud maeti kõverdatult, kasutati ka ookrit. Hauapanustena kasutati väga palju teokarpe. Lääne-Euroopa megaliidid
annaabi.ee 
