Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed. Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale laikudena. Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas (Pseudolithoderma subextensum)
Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD - Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri- mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kammpenikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond Kaljude tüübirühm - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis. - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid
annaabi.ee 
