Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid. Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks. (pildid) Hipid ise olid noored, kes lõid ühiskonnast lahku, et need normid ei kammitseks ja nad saaksid täiesti vabalt elada. Nagu ennem mainisin nende loosungit „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule” millest võib järeldada, et ad on absoluutselt kõik vanad rahud ise ja toredad, siis võisid nad olla ka mässumeelsed ja väga vägivaldsed (protestide ajal). Hipid liikusid kolooniates, propageerides siirust, lihtsust, loomulikkust ja seksuaalset vabadust. Lisaks tarvitasid neist paljud
Surm on alati olnud vana minnalaskmine ja uuele avanemine. Selles protsessis ei ole mitte ühtegi momenti mil teid "ei ole olemas", see tähendab, et hetke, kui te olete oma arusaamise järgi "surnud". Selline surm, nagu teie seda ette kujutate, on illusioon. Vaid hirm muutuste ees paneb teid surma kartma.Te kardate surra mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt ning mentaalselt, ja seda veel elu ajal. Kuid ilma surmata muutuks kõik fikseerituks ning jäigaks. Teid kammitseks vana vorm: vananenud keha, aegunud mõttepaternid, pidurdavad emotsionaalsed reaktsioonid. Kägistab, kas pole? Surm on vabanemine. Surm on värske vee vool, mis pühib oma teelt vanad roostetanud väravad ja viib teid uute kogemuste ruumi.Ärge kartke surma. Surma ei ole, on vaid muutused.Egokeskselt teadvuselt üleminek südamekesksele elule on tihti seotud surmakogemusega. Mida rohkem te samastate end Vaimuga, seda rohkem vabaneb seda, mille pärast olete te harjunud muretsema
probleeme. 16 ------------------------------------------------------------------------- MIKS ON VAJA LEIDA KESKTEE? Inimene on painutatud kahesuguste seaduste alla: ühelt poolt kammitsevad meid loodusseadused, millele meie füüsiline eksistents (keha ja organid) allub paratamatusega - mingit vabadust selles vallas ei eksisteeri. Teisalt oleme kutsutud vabadusele, kus meie vaimuelu kammitseks vaid meie oma hea tahe. Sündides bioloogiliste olenditena, on nn vere kutse võimas ja sundiv: instinktid, ihad, kired teevad vaimsele vabadusele pürgimise raskeks ja ennastületamist nõudvaks tööks, õpetab Immanuel Kant. Eks tuletavad seda meelde ka Artur Alliksaare luuleread: Rabelus, ruiged ja rüsin. Mollis ei lõpe rokk. Miks ent nii lahjana püsib maitse ja maiasmokk? Puudulikkus ja üleliigsus
annaabi.ee 
