Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultmus? Kas sind põrmugi ei heiduta Palatiumi öine kaitse ega linna öised valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite näoilmed? Kas saei märka, et kõik su kurjad kavatsused on avalikuks tulnud? Kas sa ei näe, et nad kõik teavad sed ja see on kammitsaks su vandenõule? Mida sa tegid möödunud, mida ülemöödunud ööl, kus sa viibisid, keda kokku kutsusid, mida otsustasid kes meist sinu arvate ei tea seda? 2. Oh ajad, oh kombed! Senat teab, konsul näeb, tema elab ikkagi! Elab? Vähe sellest, ta tuleb isegi senatisse, võtab osa avalikust nõupidamisest ja silmitsedes määrab igaühe meist tapaohvriks. Ent meile, vapradele meestele, näib, et teeme riigi heaks küllalt, kui püüame kõrvale hoida tema märatsemise ja relvade eest. 3
Kastaalialased ei tea ega tahagi teada midagi ümbritsevast maailmast ega selle vajadusest, ehkki klaaspärlimängu ei eksisteeriks ilma ümbritseva maailma teadmisteta. Knecht murrab steriilsusest välja, ta igatseb teistsugust, terviklikku täiust. Ometi ei tea Hesse ega Josef Knecht lõpuni, kuidas saavutada intellektuaalse ja praktilise tegevuse harmooniat, millal on vaimne areng muutunud seisakuks ja samasuguseks kammitsaks nagu need arenemist takistavad kammitsad, millest kunagi vabaneda püüti. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialikuks. Tema tegelased ei sobi ümbrusse, ei suuda kohaneda reeglitega nagu romantilised kangelased. Kindlasti on romantikutelt pärit tema usk metafüüsilisse terviklikkuse ideaali. Samas on Hesse tegelaste vabaduse saavutamine ja sellega kaasneva vastutuse tajumine täiesti eksistentsialistlikud teemad. Hesse on humanist, ta tunneb inimese
annaabi.ee 
