Savikoostis ei olnud ühtlane. Lisaks savile oli seal ka kivipuru, teokarpe, rohtu jms. Savinõud on olnud ka kaunistatud. Narva kultuuris korralikud ornamendid esialgu puudusid, ilmnes sälke ja kriime. Tegevusaladeks kalapüük, küttimine, korilus. Saab rääkida aastaringsest külast. Tüüpiline kammkeraamika 4000-3000 eKr. Savinõude kuju ei muutu, kuid nime on saanud see selle järgi, kuidas savinõusid kaunistati(kammilaadsed kriipsud, sõrmedega vajutatud kohud). Savi koostis muutub ühtlasemaks. Elukohad siseveekogud, rannik. Tegevusalad korilus, kalapüük, küttimine + marginaalne põllumajandus. Kõige varasemad jäljed, et Eestis on tegeletud põllumajandusega, tulenevad kammkeraamika kultuurist. Soodest on leitud õietolmuterasid(kaer, nisu, oder kasvatuse eesmärgil). Maeti maahaudadesse, laipmatused, aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase.
(Kõiv, 1994, 183) Küttimine – metsloomade jahtimine toiduks. See oli esiaja inimeste peamine elatusala. Küttides pidid inimesed omavahel suhtlema, üksteist hoiatama, looma varitsema ning nii sai ka suuremaid loomi rünnata ja tappa. Aja jooksul tööriistad täiustusid – valmisid teravamad oda- ja nooleotsad ning pihukirved. Leiutati vibu, mis tegi küttimise oluliselt lihtsamaks. (Kõiv, 1994, 14, 17) Kammkeraamika – savinõud, mida kaunistati peamiselt hambulise esemega kammilaadsed vajutised ning lohuread. Sageli vaheldusid need kogu nõu pinnal. Kaunistamiseks kasutati veel ka erinevaid jooni ning täkkeid. Kammiga moodustati ka erinevaid kujundeid, nt rombe ja siksakke. Mõnel nõul on ka peal kujutis – veelind. keraamika- savitoodete ja portselani põletamine. Keraamika on tarbekunstiliik, sest keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi
annaabi.ee 
