Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse.
Viiulil surutakse keeled vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda, et saada vajalik helikõrgus, paremaga hoitakse poognat. Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (sul tasto), roobi lähedalt (sul ponticello) Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (con legno) ning sõrmedega keelte tõmbamist (pizzicato). Roobile, mis hoiab keeli, võib asetada kammikujulise sordiini helisummuti, mis muudab kõlavärvi pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (vibraato). KOKKUVÕTE See töö on seotud muusikaõpetusega, kultuurilooga, emakeelega ja arvutiõpetusega. Hele sai teada palju.. Viiuli ajalugu ta väga hästi ei teadnud. See töö aitaski Helel rohkem
ühest rannast teisele. Kolmandaks, nad võiksid kogu aeg kasutada vett 6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks