Charles Dana Bibson. Gibsoni tüdruku joonistused põhinesid suuresti tema enda abikaasal. Seda tegi ta illustreerimaks lugusid ajakirjas ,,Life’’. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga. Tema kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud. Sellel ajastul ehiti soenguid kammidega, millele oli sageli graveeritud ja teokarpide või koguni vääriskividega kaunistatud. See tuli tuli moodi ja läks moest välja. Lilled olid moes kogu aeg. Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. Juuste harjamine oli juuksehoolduses tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. Moes olid hallid ja valged
aastatuhat aeg, mille kestus on tuhat aastat e.m.a enne meie ajaarvamist m.a.j meie ajaarvamise järgi 3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID Vanim teadaolev asula Eestis leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedalt Pullist. Selle vanus on umbes üheksa ja pool tuhat aastat. Muistsed inimese elasid külades. Nad elasid püstkodades ning said toitu kas jahti pidades või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks. Mõisted: kammkeraamika savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise esemega vajutades sugukond inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel sugulased korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks 4. PÕLLUHARIMISE ALGUS Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud. Põlispõldu hariti korrapäraselt, aga Eesti mullakiht paesel pinnasel oli väike ning sinna eriti midagi kaua ei kasvanud
Ka püksid tärgeldatud, puusadelt tugevasti kroogitud, allääred kaunistatud pitsidega. Alates 1820.a. jälle korsett (tööstuslik tootmine 1832.a, 1828. a. leiutati saapasilm), eest nööbitav (nööritav), kandsid naised kõikidest ühiskonna kihtidest. Ka korsetid kaunistatud satside, pitside ja lipsukestega. Soengud dekoratiivsed ja fantaasiarikkad. Juuksed kammiti tagant pealaele, seati seal keerulistesse sõlmedesse ja kinnitati nikerdatud luust kammidega, külgedel lokitud juustest suured kuhilad. Soenguid kaunistati kunst- või elavate lilledega, paeltega, lintidega, sulgedega, lipsukestega, pärlitega, diadeemidega jne. Soeng ja peakate moodustasid stiilse terviku, küljekiharad paistsid kübara või tanu alt. Ajastu lõpupoole soengud lihtsamad: kuklajuustest tehti tagasihoidlik sõlm, külgedel jäid rippuvad lokikesed või punuti küljejuustest patsid, mis keerati nn rippuvateks "kotlettideks".
annaabi.ee 
