mosaiigid. Selle territooriumil asusid riigiametite peakorterid. Keiser hoidis oma raha- ja väärismetallivarusid turvaliselt paleemüüride varjus. Keisri eluhooned seisid muudest rajatistest eraldi ning juurdepääsu nendeni takistas kaitsemüür. Keisri juures alasid ka tema ema, naine ja lapsed. Keisri palees töötasid uksehoidjad, tõlgid, kunstnikud, käsitöölised, rätsepad, kuldtikandimeistrid, kullassepad, riiklike bankettide ülemkelnerid, kammerteenrid ja eunuhhid. Viimaste ülesandeks oli palee rajatiste, hoonete, valgustuste ülevaatamine. Nad teenindasid keisrit lauas ning valmistasid ette ta voodi ja rõivastuse. Igal öösel lukustasid eunuhhid ennast koos keisriga valitseja magamistuppa ning heitsid ise pikali voodi kõrvale ja sissepääsu ette. Nad koostasid keisri ajakava ja hoolitsesid tema võimusümbolite eest. Samuti oli nende ülesandeks keisri laste kasvatamine.
Ukaasil oli ka positiivseid tagajärgi: · See ukaas andis võimaluse korralikule haridusele · aadlikud said ennast pühendada kunstile · see andis vaba aja ja omakorda suure impulsi vene kõrgkultuuri arengule. Samas oli see talupoegade seisukohalt väga kohatu. Enne oli olnud mingigi tasakaal: aadlid teenisid riiki, talupojad harisid maad. Vm-l tekkisid väga suured eraraamatukogud. Hakkasid tekkima ka erateatrid. Aadlid saatsid oma toatüdrukud ja kammerteenrid õppima teatrikunsti. Tekkis pärisorjadest intelligents: kunstnikud, näitlejad, muusikud, heliloojad, luuletajad. Olid ka teised aadlid, kes tundsid rõõmu oma talupoegade piinamisest. Milline peab olema aadlik? See oligi kirjanduse põhiteema. Kas privileegid peavad olema kaasasündinud? 18. saj kogu Euroopas on filosoofiline ja pedagoogiline sajand. Arvati, et fiosoofia on selle sajandi tähtsaim saavutus. Kirjandus ja teater pidid olema kasvatuslikeks instrumentideks ja kooliks. Need
annaabi.ee 
