Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent. Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all. Ta on kunstiülikooli adaibrliuse Akadeemia dirigeerimise ja orkestriala professor. Ta on töötanud mitmelpool Euroopas koos erinevate teatrite ja orkestritega. Tema heliloomingusse kuulub viis ooperit, neli sümfooniat, teoseid puhkpilliorkestritele, kontserte mitmesugustele instrumentidele, soolo- ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat. Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa". Heino Eller (1887-1970) oli üks esimesi profesionaalseid Eesti heliloojaid ja tänu sellele peetakse teda üheks eesti muusika teerajajaks. Elleri loomingusse kuulus põhiliselt instrumentaatmuudiks, kuid ta on valmistanud ka vokaalteoseid. Kontsertil tuli esimesena esitusele Heino Elleri "Koit." Teose Klaviir valmis õpingute ajal
Kõige rängem neist on kellpillikvarteti B-duur viimane osa "Suur fuuga", mille mängimist peeti palju aastaid enam-vähem võimatuks. Erilist keskendumist kuulajalt nõuavad ka Beethoveni viimased klaverisonaadid ja eriti ülivõimas "Hammerklavier". (http://www.plo.ee/works/beethoven.htm) Beethoven kirjutas üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, viiulikontserdi, ooperi, balleti, avamänge, oratooriume, fantaasiaid, laule, hulgaliselt kammermuusikateoseid viimaste hulgas 32 sonaati klaverile. Tema teoseid ei saa jagada ,,suurteks" ja ,,väikesteks". Nii ühed kui teised paistavad silma mõttesügavuse, mässulise vaimu, jõu ning julgusega. Igasse teosesse pani Beethoven heldelt kogu oma südame, oma mõtted, oma ellusuhtumise. Hämmastav oli Beethoveni usk ellu, tulevikku, hea võidusse. Samal ajal on raske leida teist inimest, kellele saatus oleks andnud nii täpse ja hävitava löögi. Et mõista
annaabi.ee 
