Aeg Peterburis Jõudnud 1888 aasta novembris Peterburi alustas ta õhinal uute teoste loomisega. Sel korral oli ta süvenenud muinasjutumaailma. Teda köitis selle teema juures eelkõige hea ja kurja võitlus, mison elu reaalne probleem. Erakordselt mitmekülgne oli ka helilooja viimase kolme aasta looming. 1891-1892 valmisid helge ja päikseline kammerlik-lüüriline ooper ,,Jolanthe" ja ballett ,,Pähklipureja". Samuti jätkas ta romansside ja kammerlike instrumentaalteoste kirjutamist. 7 Surm Tsaikovski viimaseks tööks jäi 1893 aastal loodud Kuues sümfoonia, mida loetakse tema sümfoonilise loomingu tippteoseks. Tsaikovski oli oma eluajal hõivatud täielikult uue loomingu kirjutamisega. Ta küll reisis palju ning elas siin ja seal, kuid ei loobunud päevakski intensiivsest loometööst. Selle kõige kõrvalt leidis ta veel aega ka musikaalseks ühiskondlikuks ja dirigenditööks.
aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes. "Display XI: Kaardunud lüüra" on loodud menukale poogenklaveri ansamblile. Sarjas on ka Kangro üks põnevamaid instrumentaalteoseid, jazzi ja idamaise muusika sugemetega efektne "Display IX: Jeeriku pasunad". Vokaalmuusika Kammerlike "Leelolaulude" (1975) aluseks on neli Leelo Tungla luuletust kogumikust "Õitsev kuristik". Kangro üks ilusamaid töid on elu ja armastust ülistav ladinakeelse tekstiga kantaat "Gaudeo" (1987) Üks tema viimaseid töid, tsükkel "Neli aspekti teemale "Armastus ja surm"" (2000), irriteeriv nii tekstilt kui muusikalt, on loodud Leelo Tungla ja nende kolme tütre värssidele. Selle valdkonna tõsiseim töö on 1989. a. valminud "Missa süütult hukkunud eestlastele"
annaabi.ee 
