Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka sultani pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. 1228. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla. Selleks ajaks oli Friedrich aga abiellunud Jeruusalemma kuninganna Isabella II-ga ning kogunud piisavalt suure väesalga, et minna Palestiinasse. Nõnda asus ta kirikuvande all olles ristiretkele ning pärast läbirääkimisi sultan Al-Kamiliga saigi ta Jeruusalemma ja selle ümbruse enda kätte. Seega lõppes Kuues ristisõda kristlastele edukalt, kuid paavsti see ei lepitanud: keiser jäi kirikuvande alla. 1229. aastal krooniti Friedrich ka Jeruusalemma kuningaks, kuid andis peagi tiitli üle oma pojale Konrad IV-le. 1235. aastal alustas aga Friedrichi vanem poeg Heinrich tema vastu mässu, millega liitusid ka Lombardia linnad. Pärast aastapikkust sõda õnnestus Friedrichil
1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid 1218 tungiti Egiptusesse 1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast. 1217-1221; Ungari,saksavürstid,Küpros,Antinookia,kohalikud-Damiettavallutus-siistaandusi d VI ristisõda (1228-1229) Ristisõja tegi Saksa-Rooma keiser Friedrich II Barbarossa. 28. veebruar 1229 Friedrich II Barbarossa.teeb rahulepingu Egiptuse sultani al-Kamiliga,mille järgi Jeruusalemma linn jagatakse Jeruusalemma kuningriigi ja Egiptuse vahel. Pühad paigad läksid kristlaste kontrolli alla. Friedrich II Barbarossa krooniti Jeruusalemma kuningaks. VI ristisõjas ei toimunud ühtegi lahingut. 1228-1229; al-Kamil ja Barbarossaleping VII ristisõda (1249-1250) Prantsuse kuningas Louis IX Püha ründas Egiptust. 1249 Louis IX maabus Egiptuses ja vallutas Damietta provintsi. 1250 Louis IX ründas Kairo linna.