eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja otsustele. Leiab, et igalpool on korruptsioon ning Inglismaa on ainult siis vaba kui on parlamendi valimised. Valgustatud absolutism 28 Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas- Füsiokraatide majandusõpetus- Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net)
Tunnistamata üksikisiku võimutäiust, jäi ka esindusdemokraatia Rousseau jaoks ebatäiuslikuks: mis tahes esinduskogu (parlament) hakkab seadusi vastu võtma ikkagi üksnes oma huve arvestades. Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike, nagu Šveitsi kanton või siis Kreeka polis, mis võimaldaks otsuseid langetada rahvakoosolekul. Samas oli ta sunnitud möönma, et ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas. Ühelt poolt pidasid kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale vajalike seaduste kehtestamiseks, teisalt jällegi sidusid kameralistid valitsejale antud õigused kohustusega valitseda nõnda, et see tagaks üldise heaolu ja õnne. Kameralismi majanduspoliitika oli selgelt merkantilistlik ning nägi ette privileegide, keeldude ja tariifide üksikasjaliku süsteemi.
annaabi.ee 
