Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli valgustuse ajale omaselt laialdaste huvidega – entsüklopetist. Püüti hariduse valgustatuse poole – nii palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga. Tundis huvi ja loodusasjade, meditisiini vastu. Tung õpetada ja valgustada laiemat ringkonda. SUUNA JÄRGIJAD A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Friedrich Konrad Gadebusch – õppis Saksamaal juurat, ajalugu ja filosoofiat. Tuli tagasi Liivimaale
ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik". See uut teavet Liivimaa ajaloo kohta. Et mõista paremini olevikku, tuntakse huvi mineviku vastu. Tõlkis Liivimaa kroonika ladina keelest saksa keelde. Arndt valgustusaegse ajalookirjuise algus Baltikumis. Torma pastor Eisen pärisorjuse kohta 1750. aastail kirjutanud, 1764 trükitud ,,.. Beschreibung der Liebeigenschaft". Halles biograafiat, meditsiini ja kameralistikat (majanduse- ja riigiteadus) õppinud. 1741 tuleb Liivimaale koduõpetajaks, 1745 pastoriks Tormas ja seal 30 aastat. Väga mitmekesine tegevusvaldkond. Kirjaoskuse levitamine. Propageerib rõuge panemist. Tegeleb orjapidamisega, kirjutab käsiraamatu. Kriitika pärisorjusliku korra ja aadli vastu. Konflikt aadliga, lahkub ametist. Kuramaale kooli. Venemaale tööle. Nimetatud Venemaa esimeseks pärisorjuse vastaseks. ,,Beschreibung" ilmnes kuna Katariina II alustas
annaabi.ee 
