desifreerimist. See meetod on kõige täpsem, aga ka kõige kulukam. · Kameraalne desifreerimine maastiku objekte õpitakse tundma fotograafiliselt ja digitaalselt ning neid identifitseerima sisetingimustes. Tuginetakse varem koostatud materjalile. Ei sõltu ilmastikust, töömaht väike. Ei pruugi vastata desifreerimise hetkeseisule. · Kombineeritud desifreerimine kindlate tunnetatavate objektide desifreerimine toimub kameraalselt. Väljas kontrollitakse ja tehakse vajalikud täpsustused. Iga meetodi puhul võib kasutada kolme viisi: · visuaalne · arvutuslik · kombineeritud 29. Aeropiltide desifreerimise tunnused Otsesed tunnused: · objekti kuju paljud topograafiaelemendid on kuju järgi äratuntavad (metsad, põllud, asulad, jõed, teed jne). Korrapärane inimese poolt rajatud, ebakorrapärane looduslik · Objekti mõõtmed
mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null-lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha vigu
kõrguskasvu, h1 , h2 , h3 , h4 ja h5 , vastavalt mulli 1., 2., 3., 4. ja 5. asendis. Nüüd võrreldakse vesiloodi mulli kaldasendis saadud keskmiste kõrguskasvude h2 ... h5 erinevust vesiloodi mulli keskasendis saadud keskmise kõrguskasvuga h 1 , erinevus ei või ületada tehnilisel nivelleerimisel 5 mm, siis on nõue täidetud. Nivelleerimislati kontrollimine: Nivelleerimislatte on vaja kontrollida nii enne kui ka pärast välitöid. Latte kontrollitakse kameraalselt kontrolljoonlaua (Genfi joonlaud) või kompareeritud terasruleti abil ja väljas niveliiri abil. Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. (lk 45. pikem tekst kõige kohta). Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Väljas kontrollitakse ka lati vesiloodi, konstanti ja talla ristiolekut lati teljega. Lati vesiloodi kontrollitakse välitööde ajal iga päev enne mõõtmist. Lati tallatasandi ja
lugemite vahe erineb varem määratud väärtusest rohkem kui lubatud, võetakse lugemid uuesti. Detsimeetrite numbrilised väärtused on kirjutatud latile õigetpidi või ümberpööratult, sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest. Kui nivelliiriga pikksilm annab õige kujutise, siis võetakse tööks selle nivelliiriga ka õigetpidi kirjutatud numbritega latt. Kontrollimine: Nivelleerimislatte on vaja kontrollida nii enne kui ka pärast välitöid. Latte kontrollitakse kameraalselt kontrolljoonlaua (Genfi joonlaua) või kompareeritud terasruleti abil ja väljas nivelliiri abil. Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõpu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null
annaabi.ee 
