kivimites,nii füüsikaline kui ka keemiline nähtus,levib eestis karbonaatsete kivimite avamusaladel.SUFOSIOON-devoni liivakivide alumisel,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis.Aluskorra kivimite avanemine-kirjeldust tehakse ülalt allapoole.Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga,sest mida allapoole seda suurem viga.VEND JA KAMBRIUM-paks savide ja liivakivide kiht,kallutades lõunasse.Vendi suurim paksus kuni 120m,kambriumil 150m(saaremaal)Paljanduvad põhja-eestis,paremini kambrium,vend ainult saartel(klindi alumises osas.1)Ordoviitsium-Põhja-Hiimumaal ja Põhja-Eestis,paljandub hästi,seega põhiline maavara(paas,killustik)näiteks-Maardus,Kunda,Tapa.2)Silur-Kesk-Eesti,Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaa,karbonaatsed kivimid.näiteks Mustjala pank.Siluris on väge maavarasid.4)Daevon-valdavalt liivakivid ja savid,paljanduvad Lõuna-Eestis,on nii punast,kollast kui ka valget liivakivi
Neid saab näha ainult puuraukudes. Valitsevad kivimid on graniidid, gneissid ja kvartsiidid. Aluskorra peal on kuni 15 m paksune murenemiskoori. Aluskorraga seotud maavarad: Jõhvi piirkond-magnetiit Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. VEND ja KAMBRIUM Paks savide ja liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 150 m. (Saaremaal). Paljanduvad põhja-Eestis (paremini kambrium, vend ainult saartel) klindi alumises osas. Maavarad: savid (keraamika ja ehitus), mineraalvesi, Kambrium jagatakse kihistuteks, nt. Lontova kihistu jne. ORDOVIITSIUM Põhja-Hiiumaal ja Põhja-Eestis.Väga paljuse kuulsate geoloogide mängumaa. Paljandub hüsti ning selles on põhilised Eesti maavarad. Paljandub ka jõgede juures. Alamordoviitsiumis valitseb liivakivid, üleval karbonaatsed kivimid
annaabi.ee 
