· korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks. · säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid, milles toimub toitainete säilitamine · säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga.
seda puidu sisse surudes 5.3. Okaspuude pookimine Nii nagu lehtpuude puhul, peab ka okaspuude pookimisaja valikul jälgima, et pookoks oleks puhkeolekus, kuid alusel oleks märgata pungade paisumist. Selleks varutakse pookoksad emataime sügav- või sundpuhkuse ajal ning säilitatakse lume all. Pookealusteks kasutatakse 2 …4 aastaseid, heas kasvujõus aluseid, mille tüvekese läbimõõt on 0,5 … 1 cm. Okaspuude enim levinud pookimisviisideks on 1) säsi-kambiumile meetod 2) pookimine ladvalõhesse 5.3.1. Pookimisviis “säsi kambiumile” Selliselt poogitakse eelkõige kuuske, kuid ka mändi, ebatsuugat, nulgu ja lehist. Alustena kasutatakse 2 – 4 aastasi taimi. Pookoks võetakse tugevakasvulistel taimedel üheaastase oksa võrsetipust, nõrgakasvulistel 2 aastase oksa võrsetipust. Pookoks peab olema 7 … 10 cm pikkune. Lõigete tegemise piirkonnast eemaldatakse nii alusel kui pookoksal kõik okkad; vaid
annaabi.ee 
