Automaatblokeeringu ja tehnoloogilise kaitse süsteemide kasutamine kateldel. Aurukatla ohutusseadised katkestavad kütuse andmise kamberkoldesse või seiskavad kihispõletamise koldesse kütuse etteandmismehhanismid ja õhupuhumisseadmed kui: · veetase trumlis langeb või tõuseb üle lubatava (±100 mm nimitasemest); · otsevoolukatlasse antava vee hulk väheneb alla lubatava; · vedel või gaasikütusega boilerkatlas katkeb vee ringlus boileris; · kamberkoldes kustub leek · seiskuvad kõik tõmbeventilaatorid või lakkab tõmme · seiskuvad kõik põlemisõhu ventilaatorid 73 · gaaskütuse rõhu tõus või langus on lubatavast suurem · vedelkütuse rõhu langus enne põleteid on lubatavast suurem (v.a. rotatsioonpõletite korral) Kui tekib kas või ükski neist olukordadest, peab ohutusautomaatika seiskama kütuse etteandmise
erisoojus kJ/(kg K) ja At kütuse tarbimisaine tuhasisaldus %. 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad. Kamberkoldes saab põletada nii gaasilisi, vedelaid kui ka peenendatud tahkeid kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii
annaabi.ee 
