Generaatorigaasi põhikomponendid on lämmastik ja süsinikdioksiid; ta sisaldab ka süsinikoksiidi, küllastunud ja küllastumata süsivesinike, vesiniku, hapniku, vesiniksulfiidi ja gaasbensiini. Generaatorigaasi kütteväärtus on madal. Varem kasutati põlevkivi gaasistamiseks (majapidamisgaasi tootmisel) koksiahjude eeskujul ehitamiseks kamberahje, kus suurem osa põlevkiviõlist lagunes. Kamberahjugaas erineb generaatorigaasist suurema põlevkomponentide sisalduse ja kütteväärtuse poolest. Kamberahjudes põlevkivi töödeldes tekkib mitmesuguseid kõrvalsaadusi, nt. palju aromaatseid ühendeid sisaldav kamberahjutõrv ja gaasbensiin. Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivast utteveest eraldatakse väärtuslike keemiatooraineid, kahealuselisi fenoole.
Vedelgaas koosneb põhiliselt propaanist ja butaanist ning onkeemiatööstuse (naftatöötlemise) produkt. Kuigi tegemist on kütusega, midatransporditakse ja hoitakse vedelal kujul, saab vedelgaasi kasutada (põletada)pärast aurustamist vaid gaasilises olekus. Seetõttu vaadeldakse teda ikkagigaasilise kütusena. Vedelgaasi kasutatakse peamiselt majapidamisgaasinaseal, kus soovitakse just gaaskütust, kuid puudub võimalus maagaasikasutamiseks. Tehisgaasid Tehisgaasidest tulevad kõne alla kamberahjugaas ja generaatorigaas.Tehisgaase saadakse tööstuslikul teel tahkete kütuste töötlemiselkamberahjudes või erilistes gaasigeneraatorites. Kasutatakse kütusena mitmestööstusharus, ka majapidamisgaasina, kuigi tänapäeval majapidamistes onenamasti asendunud maagaasi kui odavamaga. Energeetiliseks otstarbekstehisgaase praktiliselt ei kasutata. Enne gaasimagistraali ehitamist Venemaamaagaasi transportimiseks Eestisse toodeti põlevkivist kamberahjugaasiKohtla-Järvel
annaabi.ee 
