Juhendaja: Paldiski 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti muutuvas maailmas on peaaegu,et igapäevaseks probleemiks saanud narkootikumid.Ei möödu nädalat kui uudistekanalites pole juttu narkomaanide üledoosidest, "narkopidudest" ,politsei reididest ja leidudest erinevates koolidest üle Eesti. Üha enam on sõltlasi ning narkootikumide kasutus on tõusvas joones. Eriti populaarseks on see minu arvates saanud noorte seas, kes uudishimust või kambavaimust vaevatuna proovivad erinevaid narkootilisi aineid. Arvestamata asjaoluga,et need tekitavad kergelt sõltuvust ning võivad terve nende edasise elu rikkuda. Minu arvates puudub noortel kindlameelsus öelda "EI" , kuid kindlasti on seotud veel muud põhjused ja tegurid. Selles töös teen ülevaate erinevatest hallutsinogeenidest, nende ajaloost, päritolust ning mõjust inimorganismile. Töös keskendun rohkem sellistele nii öelda võõrapärastele
See väljendub eelkõige rahulolematusega suhetes sõprade, vanemate ja õpetajatega. Pingete maandamisel uimastiga on tavaliselt esmaseks valikuks kanep, põhjuseks kerge kättesaadavus (Saat, Vorobjov 2012, 45). Hirm saada tõrjutud, erineda või eralduda kaaslastest on sageli esmase kanepitarbimise põhjuseks. Suur osa kanepist koolinoorte seas hangitakse ja tarbitakse sõprade ning tuttavate ringis. Nii võib juhtuda, et noor, kes pole kanepi tarvitamisest huvitatud, proovib uimastit kambavaimust (Pärn, Liiger, Lausvee 2009, 11). Kanepi jagamine kaaslastega ning koos 6 suitsetamine tekitab noortes ühtsustunde ja tugevdab grupisiseseid sidemeid. Noored väidavad, et kanep lihtsalt kuulub koosolemise juurde, mitte ei ole eesmärk omaette. Noorte sõnul muudab kanep neid loomingulisemaks, eriti rõhutades taju avardumist ning aitab kaugeneda argimuredest ja tunda end lõdvestununa (Allaste jt. 2005, 37-38).
Uimastid on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas. Uimastite alla kuuluvad alkoholism, nikotism, narkomaania ja toksikomaania. Autori suguvõsas on olnud alkoholismi ja tubakaga palju probleeme ning nende sõltuvuse mõjul on surnud mitu autori lähedast inimest, seetõttu see fakt saigi võetud uurimustöö teemaks. Ka koolinoortel ei ole teadmisi ja abi kusagilt loota. Noorukid, kes tihti uudishimust või kambavaimust johtuvalt on sattunud narkootilistest ainetest sõltuvusse, ei suuda oma probleemide lahendamiseks leida kompetentset abi ning jäävad enamasti oma muredega üksi. Hirm karistuse ees ei võimalda neil täiskasvanutele oma häda pihtida, anonüümseks abipalumiseks puuduvad aga võimalused. Narkomaania küüsi langenud noored ei ole oma olemuselt küll kurjategijad, kuid pidev vajadus narkootikumide järgi viib neid tihti kuritegevuseni
annaabi.ee 
