These are the result of extensive animal burrowing, possibly 43-78 Bk1 78-98 Bk2 98-140 Lammimuld (alluviaalmuld, Fluvisol) siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld; profiilis eristub alluuviumi sisaldav Aa-horisont. Ehituse ja koostise järgi jagatakse l-d teraliseks, kihiliseks ja mudajaks l-ks, veereiimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud l-ks ja lammi-madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). L-de viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu.
või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel.