Suurem osa inimestest elasid avaasulates. Need paiknesid Põhja-Eesti rannikul ja Saaremaal, sisemaal oli asustus väga hõre (sisuliselt olematu). 2.2 Majandus Pealmised elatusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha-Lool, vanus üle 3000 aasta. Sel perioodil mindi kõplapõllunduselt üle põlispõllundusele. Levis 2 põlluharimisviisi alepõllundus ja söödipõllundus põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana. Teatud aja (10-30 aastat) pärast hariti põld uuesti üles. Selge oli, et põllumaa oli eraomanduses ja elati perekonniti. See omakorda tõi kaasa varandusliku ebavõrdsuse. 2.3 Matmiskombed Nooremal pronksiajal maeti .. Kivikirstkalmetesse maapealne matmispaik, mis kujutas endas kirstu matusega ja selle ümber laotud üht kuni kolme kiviringi, rajati ajavahemikul
Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, vähem esineb leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel.