isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. Luuletaja August Alle (1890 1952) pälvis ajalaulude koguga ,,Carmina barbata" (1921) ka kriitikute kõrge tunnustuse. Tuglas leidis, et see kogu on ajalaulude laadis ,,õnnelik erand". Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega, millel on kohati tore koomiline värving. Poolnaljatamisi-pooltõsiselt ,,Mina, Jaani ja Malle / poeg August Alle, / mollusk maakera kamaral" kuulutab ta ennast maailmaparandajaks, kohtumõistjaks, karistajaks (luuletus ,,Karistai"). Isegi aja võrdkuju on Allel täiesti eriline.Teistest hoolikamalt vaatleb Alle eesti olusid, tehes seda satiirikuna, sageli epigrammi lühivormis. Alle ajaluule parimaid näiteid on Tarapita hoiakute vaimuskirjutatud ,,Eesti päev", mis lähtub Gustav Suitsu luuletusest ,,Laul Eestist". ,,Eesti päeva" korrastamata rütmid ja
Idu on seemnes paigutunud kas selle alusele, (näiteks porgandil -- Daucus), tippu (näiteks õlipuul -- Olea), seemne keskele (okaspuudel -- Pinopsida; kamaral -- Odontites) või seemne küljele (tatralistel -- Polygonaceae). Idu on sagedamini sirge, näiteks jänesekapsal (Oxalis), kuid esineb ka käändunud, rõngasjaid või spiraliseerunud idusid.
annaabi.ee 
