(Illimari ema naeris, ja püüdis hoida tõsist nägu) Illimari ema: Noh , kui võlg, eks seda pea ikka tasuma. ( Ta võttis pliidilt panni hernestega ja pani laua nurgale) Tea, kas on just täis kolm tüdrit, kuid sinapoole peaks vedama. ( Kadri isa takseeris võlatasu) Kadri-isa: Näib nagu olevat. Mõõdame kõhu järgi. Ja kui ei ole, tuleme uuesti tagasi! ( habemes mees pistis pihuga herneid habemesse ja hakkas neid närima. Teises trügisid lähedale ja kahmasid kamaluga ning sõid. Sella katsus tädi Liisa ikka Kadri-tütart lähemalt vaadata. Nad turtsusid vastu naerda ja ei lasknud end ometi vaadata. Kadri-ema lõi vitsaga Liisa tädi sõrmedele.) Kadri-ema: Jäta mu tütred rahule! Nemad puha häbelikud ja ara verega. Ehmatad veel roosi nänni otsa! ( Kui kõik olid pannilt maitsenud, võttis Kadri-isa vöö vahelt koti ja kallas ülejäänud herned sinna. Kadri-isa kiitis ja ülistas. Kadri-isa: Aituma, aituma! Aituma andjale, aitume vastuvõtjale
Hetkel on Oja telesaate ,,Me armastame Eestit" ühe võistkonna kapten. Etendusest Näitleja peamiseks ülesandeks on selgitada lihtinimestele, mis toimub kodumaa poliitmaastikul. Kõrvalülesanneteks on teha rahvale lihtsamaks, keda valida, rääkides kõigest ausalt ja tuues meediast konkreetseid näiteid. Seda kõike tegi Peeter Oja mõnusas ja vaimukas võtmes ning kunagi ei tekkinud hetke, kus tahtsid vaadata, mis kell on ja millal koju saab. Kuna Peeter Ojal on kamaluga kogemusi nii telest, teatrist kui ka muusikast, siis oli etendus ka väga professionaalne. Etenduse sisuks oli poliitika, valimised ja kõik muu, mis nendega seostub. Tegemist oli väga ajakohase teatritükiga, sest oktoobri lõpus toimusid kohaliku omavalitsuse valimised. Tänavad ja meedia oli poliitikuid ja nende lubadusi täis. Etenduse eesmärgiks oli rääkida ausalt ja teravmeelselt, mis toimub Eesti poliitmaastikul ning kuidas riigimehed oma tööd tegelikult teevad
Peategelaseks on neiu isa, kes on Suure Prantsuse revolutsiooni ajal suure varanduse kokku ajanud. Segastel aegadel võimalik kergelt rikastuda. Kasutanud seda, et tal vaba raha ja kokku ostnud kõikvõimalike inimeste, viinamarjaistandusi, kinnisvara, talusid. Romaani alguses on juba miljonär, romaani lõpus varanudst vähemalt 15 miljonit franki. Raha on saatanast. Me vajame teda, et olla oma elus teatud muremõtetest prii, aga me ei sure ära, kui meil pole teda kamaluga võtta. Kui raha liiga palju, siis see rikub inimesed ära. Peab oma tütart täielikus vaesuses ja näljas. Kõik, mis poest tuleb osta, toiduaine, mida ise teha ei saanud, olid viimse grammini välja arvutatud. Kõik, mis võimalik, tuli ise kodus kasvatada. Muutub varanudse himus väga jõhkraks, naine on selline hästi alandlik, ja lõpuks sureb. Oma ainsat tütart hoiab siis ka alalise hirmu all. Tema kaaslinlased kardavad teda nii nagu vanakurat välku