peamiselt läbi õhukuseseinaliste nahalõpuste. Peale selle eritavad ainevahetuse lõpp-produkte spetsiaalsed sekretoorsed rakud maksjätkete kanaleis, kus need produktid satuvad edasi makku ja sealt välja juhitakse. (1) Mõne liigi isendid reageerivad neist kuni poole meetri kaugusel asetsevale toidule. On kirjeldatud ka juhtumit, kus tavaline meritäht liikus kahe ööpäeva jooksul otse temast 12 m kaugusel asuva toidu suunas. Kalureile, kes seavad üles püüniseid suurte meres elavate vähkide langustlaste püüdmiseks, on hästi teada, et meritähed roomavad sageli püüniste juurde ja kogunevad nendesse, süües languslastele määratud peibutist. Osal liikidel aga kemoretseptorid praktiliselt puuduvad. Mõnikord on näljased meritähed ome meelistoidust mõne sentimeetri kaugusel ringi roomanud seda märkamata ja toidu ära söönud vaid siis, kui juhuslikult selle vastu puutusid. (1)
mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula on saarerahva sõnutsi nälja ema, et “kui pole talvet talve ajal, siis pole suid suve ajal”. Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile juulis rohket saaki. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev) TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist