Aadlikute ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaubad. Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa) 1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski. 2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734.a rajati Räpinasse tänini toimiv paberivabrik. Põltsamaa ümbruskonda rajati manufaktuurid, kus toodetid, klaasi, peegleid, portselani, rajajaks Woldemar von Lauw. Linnades vähe manufaktuure, põhjuseks tsunftikord. Teema 7 Haridus-ja kultuuriolud 18.-19- sajandil Kiriku olukord pärast Põhjasõda 1.Kiriku kanda jäi vaimuelu
märkimisväärselt paberi vananemist. Sõltuvalt kasutatud toorainest ning valmistatavast paberisordist on paberi tehnoloogiline protsess olnud oluliste erinevustega. Idamaades valmistatud paber erineb tunduvalt Euroopa päritoluga paberist. Selliseid pabereid kasutatakse tänapäeval paberi konserveerimisel. Euroopas olid keskajal paberi tooraineks peamiselt linased kaltsud. Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud nn. "moodne" paber. Lisaks puidu kasutuselevõtule paberi toorainena, võeti liimistusainena kasutusele kampol, paberimassi hakati valgendama klooriga. Sellised tehnoloogilised
annaabi.ee 
