Tsemendi pakkimine, väljastamine Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse (40 kg või 25 kg). Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Pakitud tsement pannakse puitalustele ning kaetakse kilega. TSEMENTIDE LIIGID Juba Antiik-Roomas tunti mõningaid tsemenditaolisi hüdraulilisi sideaineid. Selleks põletati ja peenestati suure savisisaldusega lubjakivi või jahvatati looduslikke vulkaanilisi kivimeid. Kõik need sisaldasid vee toimel kõvastuvaid kaltsiumsilikaate. Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi kõvastumiskiirust, kõvadust, tugevust jt omadusi. Näiteks aeglustab pindaktiivsete ainete lisamine tsementmördile selle kõvastumist, happelised lisandid (kips CaSO4 jt) aga kiirendavad. Eriti tugeva tsemendi saab aga siis, kui selle lähteainetele lisada alumiiniumiühendeid, näiteks boksiiti
koldest. CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult kätte ehk seotakse tuhaga kaltsiumi poolt (põlevkivis on kaltsiumi ja väävli suhe vahemikus 810, mis on küllaltki suur). Lämmastikdioksiidi tekib väikestes kogustes ja süsinikdioksiidi tekib 48% vähem kui PF tehnoloogiaga. Samuti on ka tuha keemiline koostis erinev. CFBS tuhas on vähem reaktiivset kaltsiumoksiidi võrreldes PF-iga, samuti on seal vähem kaltsiumsilikaate ja rohkem anhüdriiti. Üheks miinuseks on see, et keevkihi tehnoloogiaga tekib vähem klinkrimineraale, mis on sideaine omadustega see mõjutab põlevkivituha kasutusvõimalusi ehitusmaterjalina. Tuhaväljad Põlevkivituhka ladestatakse vee abil tuhaväljadele. Suurtes kogustes hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui tööd alustas Balti soojuselektrijaam. [1] NäiteksNarva lähistel tuhaväljadel
CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult kätte ehk seotakse tuhaga kaltsiumi poolt (põlevkivis on kaltsiumi ja väävli suhe vahemikus 810, mis on küllaltki suur). Lämmastikdioksiidi tekib väikestes kogustes ja süsinikdioksiidi tekib 48% vähem kui PF tehnoloogiaga. Samuti on ka tuha keemiline koostis erinev. CFBS tuhas on vähem reaktiivset kaltsiumoksiidi võrreldes PF-iga, samuti on seal vähem kaltsiumsilikaate ja rohkem anhüdriiti. Üheks miinuseks on see, et keevkihi tehnoloogiaga tekib vähem klinkrimineraale, mis on sideaine omadustega see mõjutab põlevkivituha kasutusvõimalusi ehitusmaterjalina. Tuhaväljad Põlevkivituhka ladestatakse vee abil tuhaväljadele. Suurtes kogustes hakkas põlevkivituhka tekkima 1959. aastal, kui tööd alustas Balti soojuselektrijaam. Näiteks Narva lähistel tuhaväljadel katab tänapäevaks tuhk Õismäe suuruse