Üldreeglina on järvede vee üldaluselisus sügavkihtides kõrgem kui pinnavees, seda eriti tugevasti kihistunud sügavates järvedes. Järgmine tähtsaim vees olev mineraalaine on kaltsium, mille sisaldus jääb 0,470 mg/l piiridesse. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved (Loosalu ja Nohipalu Valgjärv) kõige kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved (Liinijärv, Kariste jt). Palju kaltsiumi on ka endistes merelahtedes. Kaltsiumkarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis, stabiliseerides vee aktiivset reaktsiooni ja sidudes vette sattuvaid fosforiühendeid. See protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, sest osa fosforit viiakse aineringlusest välja. 7 Väga varieeruv on ka järvede vee orgaaniliste ainete sisaldus. Kõige madalama orgaaniliste ainete sisaldusega on heledaveelised nõmmjärved (Nohipalu Valgjärv), kõige kõrgemaga aga
Maakera keskmise aastase temperatuuri muutumine: 16 2. pH elu on pH vahemikus: 3,5 – 9 Muld – maapinna pealmine kobe kiht, mida on oluliselt ümber kujundanud taimed ja mikroobid. pH mullavees, on 3-10 Mulla pH sõltub peamiselt keemilisest koostusest ja sademete hulgast. Keemilises koostises on kesksel kohal karbonaadid. Põhiliselt magneesium- ja kaltsiumkarbonaadid MgCO3 ja CaCO3. Karbonaadid annavad mullale aluselisust. Kui karbonaate on mullas vähe, uhub vesi vähesedki karbonaadid mullast minema ja alles jäävad silikaadid ja muud happelised soolad. Eestis: happelised (leostunud) mullad + veidi neutraalseid muldasid Põhja-Aafrikas: aluselised mullad Miks on mulla pH tähtis? Mulla pH mõjutab oluliste mullamineraalide ja toiteelementide kättesaadavust – mõjutab nende lahustuvust ja seeläbi kättesaadavust.
annaabi.ee 
